|
Logistika ABC
|
Ekspediitorfirmad Mis on ekspediitorfirma? Ekspediitorfirma on transporti korraldav ettevõte, kus reeglina töötab hulgaliselt vedudega tegelevaid inimesi e. ekspediitoreid, kusjuures firmal endal ei pruugi olla ühtegi veovahendit. Ekspediitorid suhtlevad klientidega, pakkudes neile sobivaimat transpordilahendust kauba kohale toimetamiseks. Ekspediitorfirma edukus sõltub väga paljuski alltöövõtjatest ja nendega sõlmitud kokkulepetest. Kaupade liikumist ainult paberil nähes võib ekspediitorfirma liigutada aastas tuhandeid tonne kaupu. Tänapäeva ekspediitoril on reeglina ladustamise (terminaali) võimalus kas endal või koostööpartneri näol olemas. Loomulikult eeldab kliendi hea teenindamine ka vajadusel tolliformaalsuste kaasamist ekspediitori poolt pakutavasse teeninduspaketti.Mis eelise annab ekspediitorfirma kasutamine kliendile? Firma logistiku ülesanne on organiseerida kauba õigeaegne ning kadudeta kohale toimetamine. Kõige lihtsam viis endale pandud ülesannet teostada oleks muidugi delegeerida see kellelegi teisele, kelle kasutada olevad kaubavood samast regioonist oleksid tunduvalt suuremad. Ilmselt oleks selline "keegi teine" samal alal tegutsev ja samast tehasest kaupu tarniv konkurent, kellega kaubatoomisel koopereeruda. Samas võib selline koostöö lõpptulemusena hoopis ohtlikumaks osutuda kui algul pealtnäha paistab, seda enam, et konkurent on ikkagi konkurent. Kui eelmine variant on lõplikult ära langenud, võib ka leida vedaja firma, kellel on olemas auto antud regioonis ja piisavalt kaubaruumi haagises, et kaup ära mahuks. Sellise firma ja auto leidmine on väga töömahukas arvestades tõsiasja, et Eestis on üle 1 400 rahvusvaheliste autovedude litsentsi omavat firmat (ERAA 2007). Siinkohas ilmnebki ekspediitorfirma eelis: transporditellijal on palju lihtsam helistada ekspediitorfirma ekspediitorile ja tellida vedu tema käest, sest ekspediitor omab head ülevaadet autodest, kes on Sinu poolt soovitud ajal antud regioonis ja kellel on võimalus kaup ära tuua, Sulle sobival ajal ja Sulle sobivasse kohta.Informatsioon Kauba kiire ja õigeaegse liikumise aluseks on kindlasti informatsioon, mis veotellija käest saadakse. Sageli mõjutab info liikumine ka kauba liikumist. Ekspediitoril peaks olema veoprotsessi teostamiseks kauba kohta vähemalt samapalju informatsiooni kui kauba saatjal. Tihti unustatakse veotellimuses mõni oluline kauba või pakendi iseloomu puudutav märge tegemata. Sellisest "väikesest apsakast" võib aga lõppkokkuvõttes tulla sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuv nõue ja lisaks rikutud suhted.Kombineeritud transport Kauba iseloomust tulenevate riskide vältimiseks nagu kergesti purunemine (nt. mööbel) kasutavad ekspediitorfirmad kombineeritud transporti. Teatavasti loksub ja väriseb rekka üsna korralikult läbides Sinu kaubaga näiteks 3 000 kilomeetrit Itaaliast Eestisse; viga võib saada aga transporditav kaup. Kombineeritud transpordi vahelüliks (loe: Poola teede vältimiseks), kasutab ekspediitorfirma laevanduse teenuseid. Poolhaagis (vt. sadulveok koos poolhaagisega) saadetakse Saksamaalt otse laevaga Tallinnasse. Vedajad Mis ülesanne on vedajatel? Vedajad on transpordiettevõtted, kes omavad autosid ja kes konkreetselt kauba punktist A, punkti B toimetavad. Vedajad omavad rahvusvaheliste vedude litsentsi ning on ERAA (Eesti Autovedajate Assotsiatsioon) liikmed, kus veofirma saab rahvusvaheliseks transpordiks vajalikud paberid, nagu TIR Carnet vihikud, teeload, CEMT load. Tänapäeval soovivad vedajad aina rohkem saada pidevat tööd ekspediitorfirmade lepingulises alltöövõtus, kuna kulude minimiseerimine on saanud üldtuntult edupandiks. Kas peakski ühel endast lugupidaval vedajal olema struktuuris oma ekspediitorosakond, mis teenindaks ainult sedasama vedajat? Miks vedajad ise ekspedeerimisega ei tegele? Tegelikult võiks küsimuse teistmoodi sõnastada: miks ekspediitorid ei tegele vedamisega? Paljud tegelevadki, aga siiski on need kaks asja väga paljuski erinevad: ekspediitori töövahenditeks on mobiiltelefon, arvuti ja pastakas, kuid vedaja töövahenditeks on autorongid, mis vajavad hoolet ja remonti, tuleb tegeleda kaadriprobleemidega, muretseda veoks vajalikud paberid, tunnistused jne. Kes on vedajate kliendid? Vedajate kliendid on peamiselt ekspediitorfirmad, kes omavad laia kliendibaasi ja suuri läbiliikuvaid kaubavooge. Vedaja seisukohalt on väga tähtis, et ta auto pidevalt liiguks, et auto ei peaks ootama näiteks Saksamaal või Hollandis, millal ta autole kaup leitakse, et auto saaks hakata kodu poole liikuma. See on ka üks põhjus, miks vedajal on lihtsam kasutada ekspediitorfirmat, kui hakata ise potentsiaalsetelt klientidelt kaupa peale otsima. Ühe rekka seisupäeva hinnaks arvestatakse keskmiselt 2 000 EEK päevas; kui auto seisab kaubata 5 päeva on kahju juba 10 000 Eesti krooni.Raskeveokitele nõutavad sertifikaadid Raskeveokid peaksid vastama tänasel päeval kindlasti "Ohutu veoki " normidele. Normidele vastavus annab eelise veolubade ja mõnede Euroopa riikide läbimise kohalt. Rahvusvahelises transpordis osalevad poolhaagised ja täishaagised peavad samuti vastama "rohelise ja ohutu" veoki eeskirjadele. Alles S-nõuetele vastav veok koos samadele nõuetele vastava haagisega saab taotleda S-sertifikaati. S-sertifikaat väljastatakse uue tehasest tarnitud veoki puhul kas otse tehasest või tehase esindaja poolt, mis kehtib ühe aasta. Võimalus on sertifikaat saada ka ARK tehnoosakonnast, kuid sellele peab eelnema ülevaatus ARK poolt ettenähtud ülevaatuspunktis. Edasised sertifikaadi pikendamised toimivad ainult läbi ARK. Kontrollimine: valmistaja tõendi olemasolu ja selle vastavust sõiduki tehasetähisele ja mootori numbrile ning tootja sildile. Auto teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt käesoleva eeskirja vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ettenähtud metoodikale selleks ettenähtud ARK ülevaatuspunktides. Rahvusvahelistel vedudel kasutatakse erinevaid veoki kombinatsioone, millest levinumad on: Sadulveok koos poolhaagisega Sadulveok koos poolhaagisega Sadulveok on tavaliselt sillakombinatsiooniga 4x2 ja poolhaagis 3-sillaline. Selline kombinatsioon on mõeldud täismassile 40 tonni, mis kehtib enamikes Euroopa riikides. Poolhaagistest on kasutusel alumiiniumportedega tenthaagised, " curtain slider" ilma portedeta lükandtenthaagis, isotermilised külmutushaagised, konteinerhaagised, furgoonhaagised, kallurhaagised ja tsisternhaagised. Kõik need poolhaagised jagunevad omakorda erinevateks mudeliteks, olenevalt töö iseloomule. Maantee- ja meretranspordis kasutatavad lühendid Kasulikud lühendid autotranspordis:
Rahvusvahelised transpordiorganisatsioonid:
Tarneklauslid ( Incoterms) Järgnev teema on siia lisatud selleks, et anda kiire ülevaade tarneklauslite kohta. Vedamist kaudselt, kuid kliendi - tarnija suhet puudutab teema kindlasti. Incoterms, need on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) poolt kinnitatud tarneklauslid, mis on müügitehingu osapooltele rahvusvahelises kaubanduses ühese tähendusega nii Eestis kui ka Ameerikas. Tarneklauslid jagavad ära erinevad kohustused ja kulud osapoolte vahel kogu müügiprotsessi jooksul. Erinevaid tarneklausleid on 13 ja need ütlevad täpselt milleks kumbki osapool on kohustatud ning mille eest maksma kogu teekonna vältel tarnija e. müüja laost kuni ostja "ukseni". Tarneklauslite ajaloo poole pealt peaks mainima et, ICC avaldas oma esimese versiooni tarneklauslitest 1936. a., tänapäeval on meil võimalus kasutada versiooni aastast 2000. Incoterms 2000 tarneklauslid
EEA, ERAA. Ekspedeerija käsiraamat, Tallinn 2000. Lühidalt võiks siis öelda, et Incoterms 2000 on:
Kindlasti ei tohiks:
Kindlustused ja garantiid Kõik transpordifirmad võtavad kliendi kaupa vedades vastutuse kaup tervelt ja kadudeta saatjalt saajale toimetada. Siinjuures on väga tähtis teada, et nii vedaja kui ekspedeerija vastutus on piiratud. Maanteevedudel on CMR Konventsiooni järgselt vedaja vastustuse ülempiir 8,33 SDR ühe kilo kauba brutokaalu kohta. SDR on rahvusvahelise valuutafondi arveldusühik ja tema kurss on ära toodud koos teiste valuutakurssidega vastavalt Eesti Panga päevaseisule. Hetkel on 1 SDR ca 17,2 EEK (24.09.2007). Kergete ja kalliste kaupade korral oleks mõistlik sõlmida kaubakindlustusleping, mis kataks kogu kauba väärtuse. Täpsemat teavet ja head nõu saad kindlasti oma ala asjatundjatelt (www.cmr.ee). Ülevaade kaubaga kaasnevatest dokumentidest Kaubavahetusel vajalikud erinevad dokumendid on järgmised:
CMR – rahvusvaheline saateleht maanteevedudel. Pakkeleht ja kaubaarve (ei ole kohustuslikud, kuna võib saata ka elektrooniliselt) Teatud kaubagrupid (nt alkohol, ohtlikud veosed) nõuavad lisaks eridokumente. Euroopa riigid, kuhu endiselt on vaja vormistada eksport- ja importdeklaratsioone, on näiteks Norra, Šveits, Liechtenstein ja Andorra. Lisaks deklaratsiooni vormistamisele on vaja ka TIR-plommiga haagist muuhulags kaubavahetusel Venemaa, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Serbia ja Montenegroga. Kauba saatja poolt väljastatavate paberite hulka kuulub kindlasti arve ( invoice), mis on vaja tolliväärtuse määramiseks ja teised kauba kvaliteeti tõendavad dokumendid või eriload. Lähteriigi eksportdokumendiks on tolli eksport-deklaratsioon, mille väljastab kauba saatja, juhul kui pole transpordifirmaga teisiti kokkulepitud. NB! Kauba saatja poolt vormistatud kauba eksportdeklaratsiooni kolmas leht tuleb kauba saatjale tagastada, selle alusel saab ta tõendada, et kaup on riigist väljunud ja ei pea tasuma käibemaksu. Import-deklaratsioon - täpsema kirjelduse tollideklaratsioonidest ja tollivormistusest leiate eraldi Tolli ja tollivormistuse osast. CMR - on rahvusvaheline kauba saateleht, mille täidab veofirma kohapeal, millest üks koopia läheb kauba saatjale, teine kauba saajale ja kolmas eksemplar jääb vedajale tõestuseks sooritatud veost, jõuab Teieni arvega veoteenuste eest. CMR blanketi näidet vaata siit. Veoselepingud Veoselepingud võib jagada kaheks: pikaajalised ja ühekordsed veoselepingud. Pikaajalised veoselepingud on tunduvalt mahukamad kui ühekordselepingud. Pikaajalised lepingud sõlmitakse peamiselt aastaks, mis panevad paika mõlema poole õigused ja kohustused antud õigussuhtes. Ühekordne veoseleping on enamalt lihtne e-mail või faks, mis sisaldab peale- ja mahalaadimisaadressi, kontaktisikuid ja telefoninumbreid, kaubakogust, pealelaadimiskuupäeva, soovitavat (nõutavat) mahalaadimiskuupäeva ja kokkulepitud veohinda.Toll ja tollivormistus Nagu juba eelpool mainitud, on Euroopa Liidu liikmesriikidega kaubavahetus suhteliselt lihtne ning kaubaga kaasnevate dokumentide hulk oluliselt väiksem kui kaubavahetusel mitte-EL riikidega. Viimasel juhul tuleb aga valmis olla mõningaseks paberitööks. Alljärgnevalt on toodud väike ülevaade vajalikest dokumentidest kauba impordil ja ekspordil. Et Sind mitte ära hirmutada kogu selle paberimajanduse hulgaga, olgu eelnevalt öeldud, et meie asjatundlikud tollimaaklerid saavad Sind dokumentide organiseerimisega lahkesti aidata. Dokumendid, mis on vajalikud kaupade impordil Tollimata kaubad EL-välistest riikidest jõuavad Eestisse kas:
Lisaks eelpoolnimetatud tollidokumentidele on tõrgeteta tollivormistuseks vajalikud veel:
Dokumendid, mis on vajalikud kaupade ekspordil Kauba Euroopa Liidust väljasaatmisel kasutatakse kas:
Muud saatedokumendid on ekspordil sarnased impordidokumentidega (kaubaarve, CMR jne). |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
